0

Käsiraamat V 1652 · Elektrotehnika

DigiLab

  • 82 katset
  • Käsiraamat · 94 lehekülge
  • Lahenduste vihik · 36 lehekülge
  • Väljaanne 1

Saksakeelne käsiraamat. Pealkirjad on tõlgitud; iga pealkirja all on saksakeelne originaalpealkiri, nagu see on käsiraamatus trükitud.

tähistab katseid. Iga katse komponentide ja seadmete loendi saab lahti klappida.

  1. 1 Analoogtehnika ja digitaaltehnika võrdlus Gegenüberstellung Analogtechnik – Digitaltechnik lk 1
  2. 1.1 Katse: Analoogtehnika Analogtechnik lk 1
  3. 1.2 Katse: Digitaaltehnika Digitaltechnik lk 2
  4. 1.3 Digitaaltehnika alused Digitaltechnik elementar lk 3
  5. 1.3.1 Katse: Loogilised väited – loogikalülitused Logische Aussagen – logische Schaltungen lk 3
  6. 1.3.2 Katse: Binaarsed ja loogilised olekud Binäre und logische Zustände lk 4
  7. 2 Loogika põhilülitused Logische Grundschaltungen lk 5
  8. 2.1 EI-funktsioon Die NICHT-Funktion lk 5
  9. 2.1.1 Katse: EI-funktsiooni uurimine DIGILAB-iga Untersuchung der NICHT-Funktion mit dem DIGILAB lk 6
  10. 2.2 JA-tehe Die UND-Verknüpfung lk 7
  11. 2.2.1 Katse: JA-funktsiooni kontaktlülitus Kontaktbehaftete Schaltungsvariante der UND-Funktion lk 7
  12. 2.2.2 Katse: JA-lülitus dioodidega UND-Schaltung mit Dioden lk 8
  13. 2.2.3 Katse: JA-funktsiooni uurimine TTL-mikroskeemidega Untersuchung der UND-Funktion mit TTL-Bausteinen lk 9
  14. 2.3 VÕI-tehe Die ODER-Verknüpfung lk 10
  15. 2.3.1 Katse: VÕI-funktsiooni kontaktlülitus Kontaktbehaftete Schaltungsvariante der ODER-Funktion lk 11
  16. 2.3.2 Katse: VÕI-lülitus dioodidega ODER-Schaltung mit Dioden lk 11
  17. 2.3.3 Katse: VÕI-funktsiooni uurimine TTL-mikroskeemidega Untersuchung der ODER-Funktion mit TTL-Bausteinen lk 12
  18. 3 TTL-mikroskeemid praktikas TTL-Schaltkreise in der Praxis lk 13
  19. 3.1 Alused Grundlagen lk 13
  20. 3.1.1 TTL-mikroskeemide tähistus Bezeichnung von TTL-Bausteinen lk 14
  21. 3.1.2 TTL-perekonna ühised elektrilised andmed Gemeinsame elektrische Daten der TTL-Familie lk 15
  22. 3.2 TTL-mikroskeemide pingeväärtused Spannungswerte von TTL-Bausteinen lk 15
  23. 3.2.1 Katse: Sisendpinge lubatud väärtused Zulässige Spannungswerte der Eingangsspannung lk 15
  24. 3.2.2 Katse: Väljundpinge lubatud väärtused Zulässige Spannungswerte der Ausgangsspannung lk 15
  25. 3.2.3 Katse: Väljundpinge sõltuvus sisendpingest Ausgangsspannung in Abhängigkeit von der Eingangsspannung lk 16
  26. 3.2.4 Katse: TTL-komponentide tööpinge vahemikud Betriebsspannungsbereiche für TTL-Bauelemente lk 16
  27. 3.3 Harjutuste osa Übungsteil lk 15
  28. 3.3.1 Katse: Põhimõistete kokkuvõte Auswertung der Grundlagen lk 17
  29. 3.3.2 Katse: Inverteri ülekandekarakteristiku uurimine Untersuchung der Übertragungskennlinie eines Negationsgliedes lk 18
    1 komponent / seade
  30. 3.3.3 Katse: Ülekandekarakteristiku Uo = f (Uin) automaatne mõõtmine Automatische Aufnahme der Übertragungskennlinie Uo = f (Uin) lk 20
  31. 4 Digitaaltehnika liitpõhielemendid Zusammengesetze Grundbausteine der Digitaltechnik lk 21
  32. 4.1 NAND-funktsioon Die NAND-Funktion lk 21
  33. 4.1.1 Katse: NAND-funktsiooni uurimine Untersuchung der NAND-Funktion lk 22
  34. 4.2 NOR-funktsioon Die NOR-Funktion lk 23
  35. 4.2.1 Katse: NOR-funktsiooni uurimine Untersuchung der NOR-Funktion lk 24
  36. 4.2.2 Katse: JA-funktsioon NOR-elementidest UND-Funktion aus NOR-Gattern lk 24
  37. 4.3 Antivalentsfunktsioon Die Antivalenz-Funktion lk 25
  38. 4.3.1 Katse: Antivalentsfunktsiooni uurimine Untersuchung der Antivalenz-Funktion lk 26
  39. 4.3.2 Katse: Antivalentsfunktsiooni koostamine põhielementidest Zusammensetzung der Antivalenz-Funktion aus Grundbausteinen lk 26
  40. 4.4 Ekvivalentsfunktsioon Die Äquivalenz-Funktion lk 27
  41. 4.4.1 Katse: Ekvivalentsfunktsiooni uurimine Untersuchung der Äquivalenz-Funktion lk 28
  42. 4.4.2 Katse: Ekvivalentsfunktsiooni koostamine põhielementidest Zusammensetzung der Äquivalenz-Funktion aus Grundbausteinen lk 28
  43. 4.4.3 Katse: Antivalentsi tuletamine ekvivalentsist Entwicklung von Antivalenz aus Äquivalenz lk 28
  44. 5 Digitaaltehnika praktikas Digitaltechnik in der Praxis lk 29
  45. 5.1 Alused Grundlagen lk 29
  46. 5.1.1 TTL-loogikaelementide kasutamata sisendid Unbenutzte Eingänge von TTL-Gattern lk 29
  47. 5.1.2 Mida tähendavad fan-out ja fan-in? Was bedeutet Fan-Out und Fan-In? lk 29
  48. 5.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 30
  49. 5.2.1 Katse: Kolme sisendiga NOR-elemendi uurimine Untersuchung eines NOR-Gatters mit drei Eingängen lk 30
  50. 5.2.2 Katse: Kolme sisendiga NAND-elemendi uurimine Untersuchung eines NAND-Gatters mit drei Eingängen lk 30
  51. 6 Lülitusalgebra seadused Die Gesetze der Schaltalgebra lk 31
  52. 6.1 Alused Grundlagen lk 31
  53. 6.1.1 Boole’i lülitusalgebra Die Boolesche Schaltalgebra lk 31
  54. 6.1.2 De Morgani seadused De Morgansche Gesetze lk 32
  55. 6.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 33
  56. 6.2.1 Katse: Kommutatiivsuse seaduste uurimine Untersuchung der kommutativen Gesetze lk 33
  57. 6.2.2 Katse: Assotsiatiivsuse seaduste uurimine Untersuchung der assoziativen Gesetze lk 33
  58. 6.2.3 Katse: Distributiivsuse seaduste uurimine Untersuchung der distributiven Gesetze lk 34
  59. 6.2.4 Katse: Ühe lülitusmuutuja võimalikud kombinatsioonid Mögliche Kombinationen einer Schaltvariablen lk 34
  60. 6.2.5 Katse: Neeldumisseaduste uurimine Untersuchung der Absorptionsgesetze lk 35
  61. 6.2.6 Katse: Topelteituse uurimine Untersuchung der Doppelten Negation lk 35
  62. 6.2.7 Katse: De Morgani seaduste uurimine Untersuchung der De Morganschen Gesetze lk 36
  63. 7 Tõeväärtustabelist lülituseni Von der Wahrheitstabelle zur Schaltung lk 37
  64. 7.1 Digitaallülituste koostamise võimalused Entwicklungsmöglichkeiten für digitale Schaltungen lk 37
  65. 7.1.1 Katse: Täielik disjunktiivne normaalkuju Die vollständige disjunktive Normalform lk 37
  66. 7.1.2 Katse: Täielik konjunktiivne normaalkuju Die vollständige konjunktive Normalform lk 37
  67. 7.1.3 Katse: KV-diagramm Das KV-Diagramm lk 38
  68. 7.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 40
  69. 7.2.1 Katse: Harjutus 1 Übung 1 lk 40
  70. 7.2.2 Katse: Harjutus 2 Übung 2 lk 41
  71. 8 Lihtsad lülitused loogikaelementidega Einfache Schaltungen mit logischen Gattern lk 42
  72. 8.1 Katse: Trepikoja valgustuse juhtimine Steuerung einer Treppenhausbeleuchtung lk 42
  73. 8.2 Katse: Töökoha valikuprotseduur Auswahlverfahren für eine Arbeitsstelle lk 43
  74. 8.3 Katse: Elektrivõrgu kontroll Kontrolle eines Stromnetzes lk 44
  75. 9 Loogikalülituste analüüs Analyse logischer Schaltnetze lk 45
  76. 9.1 Üldist Allgemeines lk 45
  77. 9.2 Katse: Analüüs Analyse lk 45
  78. 9.3 Katse: Lülituse analüüs loogikaanalüsaatoriga Schaltungsanalyse mit einem Logik-Analyser lk 46
  79. 9.4 Harjutuste osa Übungsteil lk 48
  80. 9.4.1 Katse: Kahe sisendiga loogikalülituse analüüs Analyse einer logischen Schaltung mit zwei Eingängen lk 48
  81. 9.4.2 Katse: Kolme sisendiga loogikalülituse analüüs Analyse einer logischen Schaltung mit drei Eingängen lk 49
  82. 10 Bistabiilsed elemendid Bistabile Elemente lk 50
  83. 10.1 Üldist Allgemeines lk 50
  84. 10.2 RS-triger Das RS-Flipflop lk 50
  85. 10.2.1 Katse: NOR-elementidest RS-triger RS-Flipflop aus NOR-Gattern lk 50
  86. 10.2.2 Katse: NAND-elementidest RS-triger RS-Flipflop aus NAND-Gattern lk 51
  87. 10.3 Katse: JK-triger Das JK-Flipflop lk 52
  88. 10.4 JK-master-slave-triger Das JK-Master-Slave-Flipflop lk 52
  89. 10.4.1 Katse: Tööpõhimõte Funktionsweise lk 52
  90. 10.4.2 Katse: JK-trigeri seade- ja lähtestussisendite uurimine Untersuchung der Setz- und Rücksetzeingänge des JK-Flipflops lk 53
  91. 10.4.3 Katse: JK-trigeri sisendite J ja K uurimine Untersuchung der Eingänge J und K des JK-Flipflops lk 53
  92. 10.4.4 Katse: JK-master-slave-trigeri uurimine Untersuchung des JK-Master-Slave-Flipflops lk 54
  93. 10.5 T-triger Das T-Flipflop lk 55
  94. 10.5.1 Katse: Tööpõhimõte Funktionsweise lk 55
  95. 10.5.2 Katse: T-trigeri uurimine Untersuchung des T-Flipflops lk 55
  96. 11 Loendurilülitused Zählerschaltungen lk 56
  97. 11.1 Üldist Allgemeines lk 56
  98. 11.2 Asünkroonloendurid Asynchrone Zähler lk 56
  99. 11.2.1 Katse: Asünkroonloendurite tööpõhimõte Das Prinzip von Asynchronzählern lk 56
  100. 11.2.2 Katse: Asünkroonse 3-bitise liitloenduri uurimine Untersuchung eines asynchronen 3-Bit-Vorwärtszählers lk 57
  101. 11.2.3 Katse: Asünkroonne 3-bitine liitloendur mõõteliidesega Asynchroner 3-Bit-Vorwärtszähler mit dem Messinterface lk 59
  102. 11.2.4 Katse: Asünkroonne 3-bitine lahutusloendur mõõteliidesega Asynchroner 3-Bit-Rückwärtszähler mit dem Messinterface lk 60
  103. 11.3 Asünkroonsed moodul-n-loendurid Asynchrone Modulo-n-Zähler lk 61
  104. 11.3.1 Katse: Mooduli n loendurite tööpõhimõte Das Prinzip der Modulo-n-Zähler lk 61
  105. 11.3.2 Katse: Mooduli 6 loenduri uurimine DIGILAB-iga Untersuchung eines Modulo-6-Zählers mit dem DIGILAB lk 62
  106. 11.3.3 Katse: Mooduli 6 loendur mõõteliidesega Modulo-6-Zähler mit dem Messinterface lk 64
  107. 11.4 Sünkroonloendurid Synchrone Zähler lk 65
  108. 11.4.1 Katse: Sünkroonloendurite tööpõhimõte Das Prinzip von Synchronzählern lk 65
  109. 11.4.2 Katse: 3-bitise sünkroonloenduri uurimine DIGILAB-iga Untersuchung eines 3-Bit-Synchronzählers mit dem DIGILAB lk 66
  110. 11.4.3 Katse: 3-bitise sünkroonloenduri uurimine mõõteliidesega Untersuchung eines 3-Bit-Synchronzählers mit dem Messinterface lk 67
  111. 12 Nihkeregister Schieberegister lk 68
  112. 12.1 Alused Grundlagen lk 68
  113. 12.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 69
  114. 12.2.1 Katse: Jadanihkeregistri uurimine DIGILAB-iga Untersuchung eines seriellen Schieberegisters mit dem DIGILAB lk 69
  115. 12.2.2 Katse: Jadanihkeregistri uurimine mõõteliidesega Untersuchung eines seriellen Schieberegisters mit dem Messinterface lk 70
  116. 13 Mäluregistrid Speicherregister lk 71
  117. 13.1 Alused Grundlagen lk 71
  118. 13.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 72
  119. 13.2.1 Katse: 3-bitise mäluregistri uurimine DIGILAB-iga Untersuchung eines 3-Bit-Speicherregisters mit dem DIGILAB lk 72
  120. 13.2.2 Katse: 3-bitise mäluregistri uurimine mõõteliidesega Untersuchung eines 3-Bit-Speicherregisters mit dem Messinterface lk 73
  121. 14 Koodid ja koodimuundurid Codes & Codeumsetzer lk 74
  122. 14.1 Koodid Codes lk 74
  123. 14.1.1 Katse: Arvkoodid Zahlencodes lk 75
  124. 14.1.2 Katse: Tähtnumbrilised koodid Alphanumerische Codes lk 76
  125. 14.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 77
  126. 14.2.1 Katse: (8421)-BCD / 7-segmendi koodimuundur (8421)-BCD / 7-Segment-Codeumsetzer lk 77
  127. 14.2.2 Katse: 7-segmendilise näidiku uurimine mõõteliidesega Untersuchung der 7-Segment-Anzeige mit dem Messinterface lk 78
  128. 14.2.3 Katse: Pseudotetraadide uurimine mõõteliidesega Untersuchung der Pseudotetraden mit dem Messinterface lk 78
  129. 15 Arvutuslülitused Rechenschaltungen lk 79
  130. 15.1 Alused Grundlagen lk 79
  131. 15.1.1 Üldist Allgemeines lk 79
  132. 15.1.2 Poolsummaator Der Halbaddierer lk 79
  133. 15.1.3 Täissummaator Der Volladdierer lk 80
  134. 15.2 Harjutuste osa Übungsteil lk 81
  135. 15.2.1 Katse: Poolsummaatori uurimine DIGILAB-iga Untersuchung eines Halbaddierers mit dem DIGILAB lk 81
  136. 15.2.2 Katse: Täissummaatori uurimine DIGILAB-iga Untersuchung eines Volladdierers mit dem DIGILAB lk 81
  137. 15.2.3 Katse: Komparaatorlülituse koostamine Entwicklung einer Komparatorschaltung lk 82
  138. 16 A/D-muundur – D/A-muundur A/D-Umsetzer – D/A-Umsetzer lk 83
  139. 16.1 Analoog-digitaalmuundur Analog-Digital-Umsetzer lk 83
  140. 16.1.1 Alused Grundlagen lk 83
  141. 16.1.2 Katse: Analoog-digitaalmuundamise uurimine Untersuchung der Analog-Digital-Umsetzung lk 85
  142. 16.1.3 Katse: Koodimuunduri koostamine Entwicklung eines Codeumsetzers lk 86
  143. 16.2 Digitaal-analoogmuundur Digital-Analog-Umsetzer lk 87
  144. 16.2.1 Alused Grundlagen lk 87
  145. 16.2.2 Katse: Digitaal-analoogmuundamise uurimine Untersuchung der Digital-Analog-Umsetzung lk 88
  146. 16.2.3 Katse: Analoogpinge digiteerimine ja kodeerimine Digitalisierung und Codierung einer Analogspannung lk 89

Kuvatakse ainult sisukord (pealkirjad, numbrid, leheküljed). Täielik käsiraamat tarnitakse koos õppesüsteemiga. Kogused pärinevad käsiraamatu komponentide loendist.